Viimane nädalavahetus Makedoonias

Viimased päevad Makedoonias veel alles jäänud. Uskumatult kiirelt on aeg lennanud.
Laupäevaks olime plaaninud minna Gradishtesse, kus on muuseum ja seal pidavat olema ka üks parimaid randu Ohridi järve ääres. Kahjuks laupäeva hommikul ärgates avastasime, et taevas on pilvine ning ähvardab sadama hakata. Ma siis mõtlesin, mida tarka oma päevaga peale hakata. Otsustasin, et nüüd on õige aeg jooksma minna. Võtsin ju oma spordivarustuse kaasa, seega peab seda ka kasutama. Läksin rõõmsalt jooksma ja poole pealt hakkas päike paistma ja lõõmas ikka mõnusalt taevas. Päris palav hakkas, aga kannatasin ära, siis kohe peale seda ujuma. Nii mõnus!!! Hiljem käisin veel niisama rannas peesitamas ja õhtul saabus Tamara tagasi Ohridisse. Otsustasime välja minna, loomulikult meie lemmikkohta - Cuba Libre Beach'i. Laupäeva õhtul oli seekord baar suhteliselt tühi, sest Gradishtes pidi olema suur suur rannapidu 48h non-stop. Siiski oli Cuba Libres mõnus, seal mängis üks bänd Serbiast, kes laulis covereid. Õhtu lõpetamiseks ikka tavapärane burek - njammi njammi.

Guys

Matroškadega

Pühapäeva hommikuks oli meil planeeritud sõit Bitolasse. Pidime saama kokku Ohridis kell 11 ja siis sealt samal ajal ka startima. Loomulikult Balkanile omapäraselt ei startinud me kell 11 vaid kolmveerand tundi hiljem. Bitolat hüütakse konsulaatide linnaks, sest seal on paljude välisriikide saatkonnad. Lisaks on Bitola lähedal muistne linn Heraklea, kuhu me kõige esimesena läksime. Heraklea asutati 4. sajandil enne Kristust. Hetkel on seal alles ainult varemed ning oli näga ka säilunud ja osaliselt ka taastatud mosaiikpõrandaid. Lisaks on seal rooma teater.

Teater

Edasi sõitsime Bitolasse ja jaluasime natukene ringi ja käisime söömas. Ma tellisin Balkanile omapärast salatit - Shopska salat, mis sisaldas kurki, tomatit ja oli kaetud feta juustu taolise juustuga. Paljud tellisid ahjus küpsetatud juustu, mis kujutas endast valget juustu savikausis. Valge juust oli kaetud kollase juustuga ning kõike seda serveeriti lameda leivaga. Proovisin ka seda ning oli päris hea suutäis, kuid minu arvates liialt palju juustu korraga. Bitolas nägime veel mošeed ja kellatorni, mille ehitamisaega keegi kindlalt ei tea.

The Queens!

Bitola jalakäijate tänav

Siis asusime koduteele läbi käänuliste mägiteede. Kell 19 pidi juba esimene meie seast koju sõitma - Jiri Tšehhist.

Õhtul käisime päikeseloojangut järve ääres vaatamas ja nautisime arbuusi, mis polnudki seekord midagi ülihead kahjuks. Täna uuele katsele :P.

Täna plaanime minna uuesti Gradishtesse, sest täna on parem ilm ja päike paistab.

Päikest Eestisse kaa!!!