Friday, July 1, 2011

Esimesed muljed Balkanilt

Neljapäeva hommikul lendasin Viinist Sofiasse, kus lennujaamas ootas mind Sofia (Sofi). Tema leidsin ma CouchSurfingu lehe kaudu. Sõitsime bussiga kesklinna. Varem oli mind juba hoiatatud sealsete taksode eest, et on ainult üks õige firma O.K., kuid palju on sarnase nimega taksosid nagu C.K jms ning paljud tulevad pakkuma ka niisama oma autot, et viskab kesklinna ära. Ja kohe nad tulidki ja pidi päris kaua nendega rääkima, et me ei lähe nendega, vaid võtame ikkagi bussi. Bussis pead nii endale kui ka kohvrile pileti ostma. Pilet iseenesest polegi kallis – maksab 0,5€. Linna jõudes läksime ühte lihtsasse kohvikusse ning jõime hommikukohvi. Sofi sõi tüüpilist Bulgaaria saiakest – burek. Sinna juurde juuakse tavaliselt Boza’t.  Proovisin ka seda, kuid ei olnud tegelikult minu maitse. Jook on tehtud veest, suhkrust ja mingitest teraviljadest, tihedama konsistentsiga ja lõhn pole kõige meeldivam. Kui juua seda, siis järelmaitse on magus.


Boza

 Seal kohtusime Sofi koolikaaslase Liliga. Nad õpivad animatsiooni ning lõpetavad sügisel. Pärast seda sain oma kohvri ära viia Lili poissõbra juurde ja siis linna peale minna. Nägin nautkene siit ja sealt. Linn tundub mõnes mõttes huvitav, minu jaoks vist ka sellepärast, et igal pool on kõik kirillitsas kirjutatud ning linn pole väga euroopalik – midagi teistsugust. Hästi palju on värvilisi ja vilkuvaid silte.

Sofi ja Lili
Üks vana monument, mis varsti ära lammutatakse
Happy tourist

Sofia tänav
Sofi pidi minema oma professoriga ülikooli kokku saama, ma läksin temaga kaasa, sest samal ajal toimus sea lühifilmide näitamine. Osa õpilasi pidi neid filme hindama. Nimekirjas oli üks eestlaste tehtud lühifilm  „Ninja“ ning Joro oli pannud sellele flmile 9/10st. Rääkisin natukene Sofi sõpradega ja siis vaatasin filmi „Babyworld“ (USA), mis oli natukene imelik. Pärast seda läksime sööklasse, kus proovisin tüüpilist bulgaaria suppi – jogurt, millesse on riivitud kurki ja peale puistatakse tilli. Lisaks võtsin midagi juustušnitsli sarnast. Ei olnud nii hea kui Kemppi keldris, aga täiesti okei.
Hakkasime tagasi Lilli poissõbra juurde minema ning just siis hakkas vihma hullult kallama. Mingi hetk oli nii, et päike paistis ja vihma sadas ning Sofi mainis, et Bulgaarias öeldakse selle kohta, et karu abiellub. Ei tea miks, aga nii on. Lõpuks läksin oma kodinatega  bussijaama, ostsin pileti Ohridisse ja ootasin bussi. Sofi pidi koju minema, sest tal on vaja üks film ära lõpetada järgmiseks neljapäevaks, sest see peaks minema mingisugusele festivalile.
Sofi rääkis, kui ma talle kirjutasin, et olen Eestis, siis tal kohe tekkis huvi, sest ta oli mingi aeg käinud ühe kuulsa Eesti animaatori Priit Pärna workshopis. Talle oli väga meeldinud. Ma ei osanud selle mehe kohta mitte midagi öelda - lihtsalt kehitasin õlgu.

No comments:

Post a Comment