Jälle on üks "töönädal" mööda saadetud. Järgmine nädal on viimane, mis mul siin jäänud. Haigla on väga koduseks saanud, sest me elame ka siin. Haiglas on kõik inimesed meid omaks võtnud. Ükskõik kuhu minna, igal pool on naeratavad näod vastas, kas siis põetajad, õed, arstid või patsiendid. Vahepeal ikka patsiendid üritavad meiega rääkida ning siis peame neile selgeks tegema, et me ei räägi makedoonia keelt ja ei ole kohalikud, vaid praktikandid välismaalt. Osa patsiente oskavad ka inglise keelt, ainult nooremad, kuid noori on siin vähe, enamik on vanemad.
Ma polegi vist siinsest haiglast rääkinud. Haigla on jaotatud kaheks. Üks osa on taastusravikeskus, kuhu patsiendid tulevad 21 päevaks, aga enne seda peavad nad järjekorras ootama 5-6 kuud. Taastusravi poolel tehakse patsientidele selgeks, et nad peavad iga päev piisavalt liikuma, sööma tervislikult, neil on võimalik loenguid kuulata, järelvalve all treenivad, tehakse uuringuid. Sööklas on näha, et patsiendid võtavad neile antud soovitusi tõsiselt, sest nad võtavad peaaegu alati kaasa oma köögivilju. Lisaks on haiglal ka teine pool, kus toimub nii öelda meditsiiniline pool - erakorraline vastuvõtt, intensiivravi osakond, kateteriseerimis labor ja võimalus teha erinevaid uuringuid nagu ehhokardiograafia, stresstest, doppler. Kui me siia saabusime, siis vaatasime, et mis jama, kas see on tõesti haigla. Maja näeb välja nagu hotell, hiljem tuli välja, et see hoone oligi varem hotell. Hetkel poel veel kõik toad haigla jaoks sobivalt välja ehitatud, kuid vaikselt tegeletakse sellega. Haigla poolel on voodid näiteks ikka veel hotelli ajast.
Töö haiglas käib suhteliselt lõbusalt. Mõnikord on ühes pisikeses kabinetis 3 arsti ja 3 õde pluss veel patsient ning mõnikord ka saatja. Stresstesti kabinetis mängib arst alati muusikat ning vahepeal päris valjult, lisaks mõnikord joonistab ta oma vihikusse pisikesi koomiksitegelasi ja siis tehakse kohvipaus - kes joob kohvi, kes fantat, kes kokat. Vahepeal juhtub ka nii, et järsku ilmub kabinetti maitsev kook, mida ka lahkesti meile pakutakse.
Eile sain olla laboris ning paar korda ka ise verd võtta. Täitsa hästi tuli välja. Mis mind siin imestama pani, et siin ei kasutata kindaid ja ei desinfitseerita käsi.
Täna leidsin endalegi üllatuseks meie toast internetikaabli, mis töötab. Hakkasin akent avama ja siis vaatan, et ohooo, mis juhe see siin minu jalge ees on, imetlesin seda ja sain aru, et internetikaabel. Nüüd on meil kindlalt kohe internett toas olemas.
Päikest!!!
No comments:
Post a Comment