Haiglaelu

Hei!

Nüüd on kätte jõudnud see aeg, kus saame ka päriselt haiglasse. Eile otsisime oma kontaktarsti ülese ning tema määras meile uue arsti - noor arst, kelle nimi on midagi Blažiki sarnast. Ei Oska seda õigesti kirjutada. Nagu öeldud, olen kardioloogia kliinikus. Minu esimene valik polnud küll see, aga ma usun, et tuleb ainult kasuks, kui õpin ka midagi kardioloogiast. Siiani on minu teadmised selles vallas ikka suhteliselt kesised. Me saame põhimõtteliselt ise valida iga hommik, kuhu tahame minna. Eile käisin kiirabi osas, kus tegelikult mitte midagi ei näinud. See oli nagu tavalin vastuvõtt. Arst istus oma kabinetis ning ukse taga ootas palju patsiente. Siis hakkasid nad uksest sisse voorima. Kohe kui üks patsient välja läks, tuli teine sisse. Arst rääkis natukene nendega, osa kuulatles stetoskoobiga, kirjutas arvutis patsiendile ravimid välja, kui vaja suunas edasistele uuringutele ja määras neile kontrolliaja. Kõigil haigetel olid juba diagnoosid olemas, seega pidi arst siis raviskeemi muutma või uuringutele edasi saatma nagu koormustest, ehhokardiograafia jms. Kõik käis loomulikult makedoonia keeles. Arst oli hästi sõbralik ning üritas Mehmetile ja minule inglise keeles seletada iga patsiendi kohta midagi, kuid suhteliselt raske on kõigest aru saada, kui kardioloogiat pole veel õppinud, aga iga päevaga läheb paremaks :).

Kuningas Samuli kindlus

Eile pärastlõunal saime kokku Tatjanaga, kes viis meid Kuningas Samuili kindlusesse Ohridi vanalinnas. See asub linna kõige kõrgemas punktis ja vapustav vaade avanes Ohridi järvele ja linnale igasse ilmakaarde. Edasi läksime ühte mõnusasse kohvikusse, kus saime lõpuks seda kohvijooki, mida olime igal poole näinud, kuid menüüs ei suutnud leida - Ica Coffee. Küll see mekkis hästi. Kohvik ise asus otse järve kaldal. Sinna tuli ka meie uus kontaktisik Stefan, kes on nüüd meie eest vastutav. Edasi läksime sööma - tellisin endale kanavarda kartulite ja pisikese köögiviljaga. Samas söögikohas laulsid ja tantsisid kohalikud rahvariietes rahvalaule. Hiljem tuli repertuaari ka türgi muusika ja meie grupi türklased läksid kohe tantsima, läksin ka. Hästi kiirelt sai tantsu selgeks ja lõbus oli kaa :). Hiljem koju sõites tundsin, et kõht on kuidagi väga raske. Magu oleks nagu väga väga täis. Mõtlesin, et pole hullu. Läksin magama, kuid tänane öö ei möödunud väga sujuvalt. Kõht oli ikka raske, hommikul ärgates sama lugu. Mõtlesin, et vaatan, mis hommikusöögiks pakutakse - oli ainult sai ja siis fetajuustutaoline juust. Õnneks oli ka kummeliteed - lürpisin siis seda. Kella 10st saime kokku oma juhendajaga, kes seletas meile natukene EKGd ja siis läksime gruppidena haiglasse. Ma tahtsin minna vaatama koormustesti, sest seal oleks saanud istuda. Mõtlesin, et ei ole eriti hea seista, kui paha olla, aga kahujks polnud hetkel kedagi seal, niisiis läksin Tamara ja Mehmetiga intensiivraviosakonda. Seal rääkis Blaž meile iga patsiendi kohta põhilise info, näitas EKGd jms. Ma ei suutnud väga kaua seal olla oma kõhuvalu tõttu, seega olin täna haiglas ainult tunnikese või nii, läksin otsejoones magama. Pärast seda hakkas parem, kuid pole veel täiesti super. Nüüd olengi terve pärastlõuna puhanud. Randa ei saanud ka minna, sest vihma sadas. Küll jõuab, terve kuu veel aega!!! :D Ja tegelikult järsku avastad, et polegi enam nii palju aega.

Kindluses

Kohvikus Gülcega