Skopje

Laupäeva hommikul kell 9 startisime kogu vahetusüliõpilaste grupiga Skopje poole. Õigemini meil polnud õrna aimugi, milline meie päevaplaan välja näeb, sest meid vastuvõtvad tudengid olid Skopjes ootamas. Sõit kestis umbes kolm tundi. Tee, mida mööda sõitsime kulges läbi mägede ning paremale ja vasakule jäid väga ilusad vaated. Meie esimene peatus ei olnudki Skopjes, vaid selle lähistel Matka kanjonis. Seal kohtusime ka Benjamini ja Elenaga. Jalutasime mööda jõekallast üles ja mõlemalt poolt ümbritsesid meid kaljud. 

Oma sihtpunkti jõudes võtsime kaks paati,  mis viisid meid mööda jõge ülesvoolu koobastesse. Kuuma ilmaga oli hea ennast sinna peita, sest koobastes oli umbes 12-14 kraadi sooja. Koobastes nägime stalagmiite ja stalaktiite. Paadiga sõites tekkis tunne, et polekski nagu Makedoonias vaid kuskil troopikas. Kui olime oma algpunktis paadiga tagasi, otsustasime natukeseks maha istuda ja teha lõunapaus.

  
Pärast lõunasööki sõitsime lõpuks Skopjesse. Otsustasime, et tahame esialgu minna hostelisse ja puhata, et õhtul hiljem välja minna. Skopjes oli jube kuumus, isegi õhtupimeduse saabudes ei hakanud parem. Skopjes suutsime Tamaraga viimaks oma plaani arbuusi süüa ellu viia. See oli mõnus kõhutäis. Meie arbuus kaalus 6 kilo ning suutsime selle ühe õhtuga ära süüa – njämmi!!! Poole kümne paiku õhtul tulid Elena ja Benjamin meie hostelisse ning sõitsime taksodega linna – Turkish Bazaari, kus praegu on palku erinevaid poode ja baare-pubisid.  Enne pubisse minekut käisime läbi baklava kohvikust. Loomulikult pidin ka kaks pisikest magusat baklavat põske pistma. Pubisse maha istudes sain aru, et minust täna õhtul küll mingit peolooma ei ole – pidevalt hakkas silm kinni vajuma. Tamaraga sama lugu. Ei ole lihtne terve nädal väljas käia :P. Kui teised seadsid sammud klubi poole läksime meie tahasi hostelisse. Magama jäämine oli natukene raskendatud sellises kuumuses, kuid õnneks lõpuks tuli uni.

Näide horvaatide hullusest

Meie armas hostelituba

Njamm njamm... :P

Yes, of course - beefeather

Pühapäeva hommikul otsustasime varakult üheksa paiku alustada, sest muidu sureksime selles päevakuumuses ära. Esimene sihtpunkt oli minna ühe mäe otsa, kust näeb tervet linna. Mäkke sõitsime taksodega ning sealt ülese edasi spetsiaalsete pisikeste gondlitega. Ülevalt avanes väga võimas vaade.

Edasi sõitsime tagasi alla ning saime linnas kokku Elenaga, kes tegi meie väikese linnatuuri. Ta näitas meile Skopje kõige suuremat kirikut, linna peaväljakut kurikuulsa Aleksander Suure monumendiga ja uuesti ka päevavalguses Turkish Bazaari. Tahtsime minna ühte muuseumisse-galeriisse, kuid see oli kinni. Blasko rääkis meile, et päevasel ajal  pole Skopje tänavatel näha peaaegu ühtegi inimest ning nii see ka oli – tänavad olid suhteliselt tühjad. Kuna oli pühapäev, siis polnud Turkish Bazaaril tavapärast sagimist, poed olid kinni ning väga vähe inimesi liikus ringi. Samas oli mõnus seal ringi kõndida, vaadata pisikesi tänavaid, erineaid maju, poeaknaid. Lisaks oli kindlus ka kinni ning me ei saanud sinna mina.  Väga kahju tegelikult.

Suurim kirik Skopjes

Aleksander Suurega

Turkish Bazaar

Baklavad ja muud maiustused

Linnavaade

Võib ka niimoodi...

Siis läks meie grupp pooleks – meie grupp läks tagasi hostelisse, et võtta oma asjad ning peagi minna bussijaama, kust võtsime bussi Skopjest tagasi Ohridisse. Teine grupp läks bussijaama, et osta piletid Belgradi, et alustada oma Balkanituuri. Ma otsustasin mitte minna, sest esiteks on ilmad jubedalt kuumad ning teiseks, et hoida raha Šveitsi jaoks.

18:30 alustasime oma reisi tagasi Ohridisse, mis on saanud nii koduseks. Tagasiteel nägin mägedes päikeseloojangut ja ööpimeduses saatis meid täiskuu. Ohridisse jõudes oli nii hea tunne, sest kliimamuutust oli kohe tunda. Kui siin saabub õhtu, siis on palju inimlikum olla, pole enam tapvad kuumust.

Haiglasse jõudes olid kõik nii väsinud, et läksime kohe magama, et värskelt alustada uut nädalat. Lõpuks tegin ära ka selle, et läksin hommikul enne haiglasse minekut ujuma. Olen nüüd suutnud teha seda kaks päeva järjest :P, eks näis, kuidas edasi läheb.