10 paeva Makedoonias veel jaanud.

Hei!!!

Hetkel just sain aru, et mul polegi enam vaga palju siin jaanud. Vabandust, et mul pole siin hetkel tapitahti. Kirjutan arstidetoast ning siin pole Eesti klaviatuuri. Pole siia pikemat aega kribanud sest, eelmine nadal midagi erilist ei toimunud ja netiga on ka jamad. Wifi kadus ara. aga loodame, et homme saame selle korda. Kaisime peaaegu iga paev valjas Tamara ja Horvaatia poistega ning peaaegu iga paev saime tuttavaks uute inimestega. Naiteks yks 6htu, kui olime klubis bandi kuulamas, siis kohtusime seal kuttidega Taanist, kes reisivad Balkanil, yks nende seast oli ka meditsiinitudeng. Peaaegu iga 6htu enne koju minekut v6tsime burekit - see on ylihea, aga megarasvane. See n2dal yritan teha bureki-vaba n2dala, aga eks n2is.

See nadal on Tamara Balkani tuuril koos tyrklastega. Ma nii vaga igatsen teda juba. Ei ole ikka sama siin. Tana olin haiglas tunnikese. Algselt pidin olemna intensiivravi osakonnas, kuid siis l2ksin vaatama koronarograafiat ja nagin ekraani pealt, kuidas sydame veresoontesse pandi stent.
L6puks tegin ka selle ara, et laksin hommikul ujuma. Peale "tood" laksin randa natukeseks, umbes tunniks, sest kauem ei suutnud seal olla. Liiga palav on!!! Siis parastl6unal seadsime sammud Ohridi poole plaaniga  rannav6rkpalli mangida - laksime esimest korda jala linna. Platsini j6udes leidsime inimesed, kes m2ngisid juba seal ning me saime nendega liituda. Taitsa l6bus oli, kuid siin pole ikka sama. Liivarand on siin haruldus ning siin oli v6rkpallivaljak midagi liiva sarnast, kuid pikali ei saanud hypata, sest liiva konsistents on midagi kivi sarnast ja tossas ka korralikult. Ikka parem kui mitte midagi!!! Parast v6rkpalli jalutasime kesklinna ja s6ime baklavat. See on supermaitsev!

Lahipaevadel plaanin kirjutada ka oma nadalavahetusest Skopjes. Aga seniks head ood!!!

Ekskursioonid nädalavahetusel 2

Pühapäeva hommikul läksime St.Naumi kloostrisse laevaga. Pühapäeval saabusid ka uued poisid Horvaatiast. Loomulikult läks poistel see hommik jälle miljon tundi, et valmis saada. Meie kogu aeg utsitasime, et lähme, sest pidime kokku saama teistega 10:15 Ohridska Banka ees. Me alles lahkusime 10:15 haiglast :D. Suhteliselt lootusetu. Otsisime taksot väga kaua, kuni tuli buss, millega saime linna. Õnneks oli kokkusaamisaeg varuga, laev väljus alles 11. Teised olid juba laevale läinud, seega seadsime oma sammut ka sinna. Kõik lõppes kenasti. Laevasõit kestis poolteist tundi. St.Naumi klooster oli väga kaunis ning sealt avanes ilus vaade järvele. Edasi läksime sööma restorani, kus pakuti kohalikke toite. Ma valisin söögiks kapsarullid. Minu arust olid suht samasugused nagu emme teeb. Seega polnud mitte midagi erilist mulle.  Viimase asjana St.Naumis läksime pisikese paadiga  vaatama allikaid. Vesi oli mõnusalt jahe ja läbipaistev, põhja oli igal pool näha. Ja sõidu lõpppunktis oli hääästi pisikene kirik. Siin on kirikuid ikka ülipalju. Lõpuks kiirustasime oma laeva peale, et tagasi Ohridisse saada, kuid enne pidime veel jäätised ostma. Me olime juba ammu vaadanud suuri tuutujäätiseid – superhead olid. Tagasisõit oli eriti mõnus. Kõlgutasime jalgu üle laevaserva ja nautisime õhtupäikest.

Ohrid endiselt

St. Naum

 

Gülce ja Tamiga

Allikad

Meie grupp

Jääääääätised!!! :P

Koju jõudes otsustasime, et läheme päikeseloojangut vaatma. Enne seda sõime õhtust ning sellega magasime maga ka päikeseloojangu, kuid randa jõudes nägime veel päikese kuma mägede tagant. Öeldakse, et Ohridis on kõige ilusamad päikeseloojangud ja ma täiesti nõustun  sellega. Õhtu oli mõnusalt soe ning hea oli rannas lamada soojad kivid teki all.

Ilueedid ;)

 

Esmaspäevaga algas uus „töönädal“. Meil on meid juhendava arstiga nali, et me pidime kell 7:30 minema temaga kokku saama. Seega olime 7:30 platsis. Ta vaatas meile sellise näoga otsa, et mida te siin teete, minge kiiresti tagasi magama. Rohkem me nii vara ei tule :D! Me oleme Tamaraga see nädal koormustesti kabinetis. Vaatame EKGsid ja üritame sellest midagi aru saada. Iga päev saab keegi minna ka laborisse verd võtma. Praegu on ainult Eva käinud verd võtmas ning läheb homme uuesti.  Tahaks veel minna intensiivravi osakonda ja näha stentimisi, aga küll jõuab veel ;)
Üks päev Tamara nägi väikest tüdrukut, kellel oli tehtud keeruga pats ning ta ütles, et tahab samasugust. Ma mõtlesin, et võin ju proovida teha seda ja lõppkokkuvõttes tuli päris hea välja. Nüüd on see suur hitt meie haiglas. Kõik kohalikud vaatavad seda, et väga äge. Tuli välja, et see on Makedoonia stiilis. Baaridaam Tanja nägi ka seda ja küsis, kes tegi ja tahtis samasugust. Ma siis tegin talle täna. Ta oli selle üle nii õnnelik, et lubas meile homme šokolaadi tuua :P.

 

Õhtul käisime jälle rannas ja nägime päikeseloojangu lõpuks ära. Natukene tegime ka pilte. Horvaatia poisid on nii edevad ja jutukad – nad on nagu meie, ainult meesvariant. Hea nali on see, et Deanil on kaasas föön. Kui ma seda nägin, hakkasin ikka südamest naerma. Nendega saab aga piisavalt nalja. Jiri ja Mehmed on sellised vaiksemad kutid, seega olime Tamiga õnnelikud, et gruppi tuli natukene särtsu juurde.
Hiljem sõitsime Ohridisse. Kuna me oleme viiekesi juba taksoga sõitnud, siis mõtlesime, et läheme seekord kuuekesi, kui ei läinud läbi :D, pidime ikka kaks taksot võtma. Läksime meie teise lemmikusse kohta – Liquidisse, kus oli mõnus muusika, mille saatel oli hea tantsida.

Päikeseloojang Ohridi järvel

Jällegi ilueedid

Meie haigla kutid ;)

Crazy and ...

...crazy

Ekskursioonid nädalavahetusel 1

Hei!!!

Teine nädalavahetus on märkamatult otsa saanud. See nädalavahetus käisime ekskursioonidel - laupäeval Strugas ja pühapäeval St.Naumis ja vahepeal ka väljas tantsimas.

Reede õhtul otsustasime minna ühte baari järve ääres - Cuba Libre. Ma armusin sellesse baari kohe ära, sest see on lihtsalt nii mõnusas kohas ja õhkkond on ka super! Reedel esines seal sama bänd, mis neljapäeval klubis, kuid seekord oli lauljaks naine. Lood olid samad. Saime kokku teiste üliõpilastega ja nende kohalike sõbradega ning tantsisime terve öö läbi.

 

Ohrid ööpimeduses

 

Laupäeva hommikul kell 10 pidime kokku saama Stefaniga Ohridis, et minna Strugasse ekskursioonile. Loomulikult jäime me hiljaks, sest meie poisid mukkisid ennast jälle miljon tundi. Nad on lihtsalt nii aeglased. Iga kord ootame meie neid. Seekord jäime tegelikult suht vähe hiljaks, ainult 5-10 minutit. Tee peal võtsime veel teised tüdrukud teisest haiglast peale ning suund Srtuga lähedal asuvate allikate juurde. Ausalt öeldes polnud seal midagi erilist. Väikesel alal sai ringi käia ja vaadata, kuidas külma veega jõgi voolab. Tore oli looduses olla, kuid minu jaoks polnud see koht midagi väga üllatavat. Samas kohas tegime ka pikniku – Stefan oli tellinud Makedoonia rahvustoitu – gomlezet. Seda tehakse 4-5 tundi ja spetsiaalses suures ümmarguses nõus, kiht kihi haaval. Maitselt oli ta nagu pannkook, ainult väga rasvane. Mulle üldse tundub, et siin süüakse suhteliselt rasvaseid toite. Võib öelda, et gomleze oli hea. Gomleze juurde juuakse jogurtit/keefirit ja kõrvale ampsatakse valget juustu, kitsejuustu, mis on väga soolane.

Gomleze

 

Mesimumm Tami

Makedooniaaa

 

Allikaid avastamas

Edasi sõitsime Struga lähedal asuva Kalishta kloostri kompleksi juurde, mis oli jällegi väga armas, kõik seinad ja laed maalinguid täis ja kirik polnud üldsegi suur. Suur erinevus ka meie kirikutest on see, et kirikus pole istmeridasid. Lisaks on siin populaarne süüdata küünlaid ja erinevate püha piltide juures palvetada ning selle pildi juurde ka raha jätta. Samas kohas asus veel teine pisipisikene kirik, mis oli ehitatud kalju sisse 14. sajandil, et kaitsta seda. Seal oli veel kolm kambrit, kuhu mungad ennast vahepeal sulgesid. Nagu ma aru sain, et ennast puhastada kõigest halvast, sest kivi on askeetliku eluviisi sümbol.

Lõppude lõpuks jõudsime Strugasse, kus läksime ujuma. Sealne rand polnud nii mõnus – alguses olid kivid ja siis selline mudane põhi vetikatega. Üritasime võimalikult palju ujuda, et mitte põhja puudutada, lõpuks jõudsime ka kohta, kus oli liivane põhi. Meie rand läheb hästi kiirelt sügavaks, aga sealne aeglasemalt. Natukene jalutasime linna peal ringi, kuid polnud nii ilus kui Ohrid. Strugas oli jõgi, mis on ühenduses järvega. Suhteliselt lähedal suubumiskohale oli sild, kust paljud inimesed hüppasid vette. Kõrgust oli seal parajalt.

 

Õhtul enne kojuminekut käisime veel turult läbi, kust ostsime puuvilju. Tahtsime kindlalt kirsse osta, küsisime siit ja sealt, kuid igal pool öeldi meile hinnaks 100 denaari, lõpuks läksime sama onu juure, kelle käest olime paar päeva tagasi kirsse ostnud ning ta ütles meile kallima hinna, kui varem. Meie loomulikult, et mis mõttes, siis lasi hinna 70 peale, kuid kui maksmiseks läks, oli kilo hind ainult 60 denaari ehk 1€. Nektariine saab turult ka 0,5€, kuid enamasti on virsiku-nektariini kilo hind 1€.

Öösel otsustasime välja minna samasse baari – Cuba Libre Beach. See õhtu oli salsa pidu. Saime kokku teiste tudengitega ja nende sõbradega. Õppisin ka natukene salsat, midagi juba oskan, kuid palju on vaja veel edasi areneda. Vaatasime üle ka ühe äsjaavatud klubi, mis oli suhteliselt tühi. Lõpuks läksime ikka tagasi Cuba Libresse ja koju saime Tamara siinse sõbraga :). Samal õhtul vaatasime, et kuu on kuidagi oranžikas ja muutub aina punasemaks. Alguses ei saanud aru, mis toimub, kuid siis taipasime, et vist on kuuvarjutus. Ei suutnud seda hästi uskuda, sest keegi polnud sellest rääkinud, aga kuu aina kahanes ja kahanes, kuni ta oli kadunud. 
 

Üritus teha minu pisikese kaameraga pilti punasest kuust ;)

3 nädalat

Paar päeva jälle mööda läinud ja olengi siin juba nädalakese ära olnud. Ega nüüd enam palju uut ei toimugi, igapäeva elu. Eile käisime haiglas, olin Tamaraga ehhokardiograafias. Päris huvitav oli seda näha, esimene kord ikkagi. Pildile sain pihta ja nägin südame vatsakesi-kodasid, klappe, aorti...

Pärast seda olime niisama, käisime rannas ning õhtul oli mel plaanis välja minna. Saime linna peal kokku teiste üliõpilaste ja hiljem ka meid juhendava arstiga. Saime teada ka tema nime päris nime - Blagojan. Hiljem läksime kluppi, kus esines Makedoonia kohalik rokkbänd, kes kaverdab erinevaid bände. Koju saime poole viiest hommikul :P. Õhtul tegi Blagojan nalja, et hommikul kell 7:30 kohtume siis kokkusaamispunktis, et vastasel juhul ta meile hiljem allkirja ei anna :D, niisiis meie olime punkt kell 7:30 kohal. Ta oli üllatunud, et mis me siin teeme. Einoh, kui meie midagi lubame, siis seda ka teeme. Kohe pärast seda läksime tagasi magama. Päeval käisime niisama rannas peesitamas. Täna oli väga palav ilm ja vesi ka juba soojem. Päevitus tuleb ja tuleb!
Täna ei tee me enam midagi, niisama tšillime, aga homme jälle välja, vaatame, mis toimub.
Õhtul poodi jalutades nägime ilusat päikeseloojangut. Tatjana rääkis, et Ohridis on tema arvates kõige ilusamad päikeseloojangud.

Meie grupp, siiski veel puudu horvaatia kutid ja Eva

Kohalik hea vein

Nädalavahetusel läheme ekskursioonidele. Laupäeval on plaanis minna Strugasse ja pühapäeval St. Naumi kloostrisse, mis pidi väga ilus koht olema.
 

Don't mess with us!

Haiglaelu

Hei!

Nüüd on kätte jõudnud see aeg, kus saame ka päriselt haiglasse. Eile otsisime oma kontaktarsti ülese ning tema määras meile uue arsti - noor arst, kelle nimi on midagi Blažiki sarnast. Ei Oska seda õigesti kirjutada. Nagu öeldud, olen kardioloogia kliinikus. Minu esimene valik polnud küll see, aga ma usun, et tuleb ainult kasuks, kui õpin ka midagi kardioloogiast. Siiani on minu teadmised selles vallas ikka suhteliselt kesised. Me saame põhimõtteliselt ise valida iga hommik, kuhu tahame minna. Eile käisin kiirabi osas, kus tegelikult mitte midagi ei näinud. See oli nagu tavalin vastuvõtt. Arst istus oma kabinetis ning ukse taga ootas palju patsiente. Siis hakkasid nad uksest sisse voorima. Kohe kui üks patsient välja läks, tuli teine sisse. Arst rääkis natukene nendega, osa kuulatles stetoskoobiga, kirjutas arvutis patsiendile ravimid välja, kui vaja suunas edasistele uuringutele ja määras neile kontrolliaja. Kõigil haigetel olid juba diagnoosid olemas, seega pidi arst siis raviskeemi muutma või uuringutele edasi saatma nagu koormustest, ehhokardiograafia jms. Kõik käis loomulikult makedoonia keeles. Arst oli hästi sõbralik ning üritas Mehmetile ja minule inglise keeles seletada iga patsiendi kohta midagi, kuid suhteliselt raske on kõigest aru saada, kui kardioloogiat pole veel õppinud, aga iga päevaga läheb paremaks :).

Kuningas Samuli kindlus

Eile pärastlõunal saime kokku Tatjanaga, kes viis meid Kuningas Samuili kindlusesse Ohridi vanalinnas. See asub linna kõige kõrgemas punktis ja vapustav vaade avanes Ohridi järvele ja linnale igasse ilmakaarde. Edasi läksime ühte mõnusasse kohvikusse, kus saime lõpuks seda kohvijooki, mida olime igal poole näinud, kuid menüüs ei suutnud leida - Ica Coffee. Küll see mekkis hästi. Kohvik ise asus otse järve kaldal. Sinna tuli ka meie uus kontaktisik Stefan, kes on nüüd meie eest vastutav. Edasi läksime sööma - tellisin endale kanavarda kartulite ja pisikese köögiviljaga. Samas söögikohas laulsid ja tantsisid kohalikud rahvariietes rahvalaule. Hiljem tuli repertuaari ka türgi muusika ja meie grupi türklased läksid kohe tantsima, läksin ka. Hästi kiirelt sai tantsu selgeks ja lõbus oli kaa :). Hiljem koju sõites tundsin, et kõht on kuidagi väga raske. Magu oleks nagu väga väga täis. Mõtlesin, et pole hullu. Läksin magama, kuid tänane öö ei möödunud väga sujuvalt. Kõht oli ikka raske, hommikul ärgates sama lugu. Mõtlesin, et vaatan, mis hommikusöögiks pakutakse - oli ainult sai ja siis fetajuustutaoline juust. Õnneks oli ka kummeliteed - lürpisin siis seda. Kella 10st saime kokku oma juhendajaga, kes seletas meile natukene EKGd ja siis läksime gruppidena haiglasse. Ma tahtsin minna vaatama koormustesti, sest seal oleks saanud istuda. Mõtlesin, et ei ole eriti hea seista, kui paha olla, aga kahujks polnud hetkel kedagi seal, niisiis läksin Tamara ja Mehmetiga intensiivraviosakonda. Seal rääkis Blaž meile iga patsiendi kohta põhilise info, näitas EKGd jms. Ma ei suutnud väga kaua seal olla oma kõhuvalu tõttu, seega olin täna haiglas ainult tunnikese või nii, läksin otsejoones magama. Pärast seda hakkas parem, kuid pole veel täiesti super. Nüüd olengi terve pärastlõuna puhanud. Randa ei saanud ka minna, sest vihma sadas. Küll jõuab, terve kuu veel aega!!! :D Ja tegelikult järsku avastad, et polegi enam nii palju aega.

Kindluses

Kohvikus Gülcega